Vainupea külavanem: sõbralikud vestlusringid ei too kaasa tugevamaid kogukondi

Möödunud pühapäeval said Võsu rannaklubis kokku ligemale 50 kogukondade saadikut ning valla esindajad. Eesmärgiks oli arutada, kuidas edaspidi paremini koostööd teha.  

Ehk nägigi kogunemise formaat ette vabas vormis kulgevat arutelu, kuid mul tekkis küsimus, kas üldse ja millist väärtust ümarlaud osalejatele uue info või arutelude valguses pakkus?  

Leiti ju ühine aeg, tuldi üle valla kokku ning oli võimalus enamaks kui "auru väljalaskmiseks".  Paraku läks fookus läks sinna, kus see on juba aastaid olnud. Leiti üksikjuhtumid, kus vald on vääramatult eksinud ning lahati neid. Jah, pinged saavad hetkeks maandatud, kuid vanker veereb ju samamoodi edasi.  

Vaatame korraks peeglisse 

Kui murekohti nähakse üksnes vallavalitsuse info edastamise viisides ning toetusteks raha taotlemise määruses ja vallavõimuga koostöö tõhusamaks muutmisel, siis olen aktiivse eestvedajana suurt pilti silmas pidades meie potentsiaali kõvasti üle hinnanud.  

Vaade on kahjuks kitsas, ühepoolselt tingimusi seadev. Nii valla arendus- ja kogukonnaspetsialisti kui ka teiste ametnike õlgadele on pandud igapäevaselt väga kõrged ootused, olenemata käsitletavate teemade keerukusest. Tajutav on kogukondade usaldamatus meie kohalike rahvasaadikute töö ja nende tegevuste vastu - see on konfliktide tekkimiseks paraku väga soodne pinnas. Säärases olukorras on edasiviiv koostöö sisuliselt välistatud või siis väga raskendatud ja ajamahukas. 

Üksikud sisukamad sõnavõtud ei jäänud kahjuks tugevalt kõlama - näiteks see, et kõigis kogukondades, kus vabatahtlikkuse alusel kohaliku parema elu nimel pingutatakse, ei sünni otsused üleöö ja arutelud nõuavad ettevalmistamist ning tagasiside andmine võtab seetõttu kauem aega. Või siis päris kohtumise lõpus välja öeldud seisukoht, et ei saa ainult ühepoolselt nõudmisi esitada, antud juhul kogukondade poolt vallavalitsuse töötajate suunal näpuga näidates, ise vastutust võtmata ja teotahet üles näitamata. 

Julgen väita, et Haljala vallas valitsemisel koosloome mudeli põhitõdede teadvustamine ning nende praktikas juurutamine jääb veel kahjuks kaugele tulevikku. See tähendab tugevate kogukondade eksisteerimist, päriselt otsustusprotsessidesse kaasamist ning üldistavalt ühe laua taga otsustamist.  

Tahame miskipärast väga uskuda, et selleks on eeldused juba loodud. Enamus meie kogukondi või siis külasid on külade arengufaaside käsitlusest lähtuvalt aga alles nö "valged laigud", kus kogukondlik tegevus tegelikult puudub.

Rohkelt leiab nö enesemääratlejaid, kes otsivad ainest ühiselt tegutsemiseks.

Mõned on organiseerunud ehk tegutsetakse läbi loodud MTÜ, kus on valitud ka näiteks päriselt tegus külavanem.  

Kui üldse, siis üksikutest kestlikest küladest saab väga tinglikult rääkida.  

Ka Vainupeal on palju väljakutseid, järjepideva ning mõtestatud kogukondliku tegevuse saavutamiseks. Valdavaks probleemiks on sarnaselt mujal Eestis toimuvale kõigi kogukonnaliikmete kaasamine - erinev võimekus, erinevad huvid, erinevad väärtused, kohalik elanik vs sisserändaja, noored vs vanad jne.  

Kui laiemat vaadet omav kogukondlik tegevus koos vallavõimu poolse panusega on ennast alles leidmas, siis säärases olukorras on jätkuv kandikogude süsteemile rõhumine minu arvates vastutustundetu. Selleks ei ole vallaüleselt kohapealset üleüldist valmisolekut ega võimekust. 

Vahel ei ole üldse halb peeglisse vaadata. Vajadusel paar sammu tagasi astuda, et siis jällegi senisest targemalt edasi liikuda. Pean silmas, et ehk oleme enese määratlemisel olnud liialt leebed – kogukonnad on ennast veel leidmas, pideva vallavõimu vahetuste tuultes ei ole tekkinud kindlust valitsemise põhimõtete ja kandvate väärtuste osas.  

See ei tähenda, et varasemad püüdlused on luhta läinud. Õpime saadud kogemustest. Mõnikord tulebki kurssi muuta. Tagatipuks on minu jaoks jätkuvalt vastuseta küsimused … Kas vald näeb kogukondade temaatikat prioriteetsena või pelgalt iseenesest mõistetava taustsüsteemina? Miks on kogukonnad ja siis ka kandikogud Haljala valla arengut silmas pidades oluliseks? Millist väärtust me tegelikult loome? Paraku jäid sellekohased väljaütlemised kuulmata. 

Vainupea küla kogukonna õhinapõhise eestvedajana viimase kümnendi vältel ei ole meil küll ükski kavatsus jäänud ellu viimata, kuid näiteks kandiülest tegevust ning laiemalt sisukaid arutelusid ei ole paraku toimunud. Ootus ja lootus nendeks on aga jätkuvalt olemas.  

Erinevatel põhjustel jääb puudu kohapealsest initsiatiivikusest. Alates külaseltsi loomisest oleme suutnud üle Eesti oma tegevusega silma paista. Nii mõnelgi korral oleks tahtnud pead kokku panna. Koos laua taha istumine mõtete vahetamiseks on juba puhtalt inspireerimiseks vajalik. Ehk ei olegi meil probleeme, mida ühiselt pureda või unikaalseid ideid, mida saaksime koos ellu viia. 

Võimalikest lahendustest 

Pean rõhutama, et kogukondadel endil on veel palju olulist tööd kohapeal ära teha, mille järel saab hakata kahepoolset koostööd suurema sünergiaga ellu viima.  

Ka end vallamajja sisseseadnutel peab olema selleks kujundatud nii majasiseselt kui avalikkusele üks-üheselt mõistetav arusaam, seadusandlik raamistik ning ka töökorraldus, kas ja kuidas avatumalt aktuaalseid küsimusi lahendatakse ning otsuseid vastu võetakse. Selle tulemuseks peaks ideaalis olema efektiivsemalt, igas mõttes teadlikumalt, pikka perspektiivi arvestav ning kaasavamalt juhitud valla elu ja olu juhtimine. 

Toimivaid praktikaid leiab selleks üle terve Eesti erinevatest paikadest. Tean, et häid kogemusi ollakse mujal lahkesti jagama ning neid võimalusi oleks patt mitte ära kasutada. Kõige olulisem, et meie kogukonnad ise tahavad kaasa rääkida, meil on mõtteid ja tahe panustada ning kanda vastutust. Ainult koos saab leida selleks kõige sobivama viisi, koha või aja.  

Saaremaa valla näitel saab ühiselt koostada kogukondliku tegevuse arengukava, millega määratletakse kogukondade roll ja vastutus, kaardistatakse tänane olukord ning seatakse saavutamiseks tulemusnäitajad.  

Eraldi saab luua kogukonnaspetsialisti töö, kelle ülesandeks on igakülgne kogukondliku tegevuse tõhustamine läbi nõustamise, informatsiooni jagamise, uute koostöösuhete soodustamine ning miks mitte ka koolitustegevuse läbiviimine.  

Kogukondade kaasamiseks tuleb koostada teemapõhised e-listid, kuhu lisatakse valdkondlikult pädevad inimesed. „Külade kärajad“ saab Elva vallas toimuva näitel teineteise inspireerimiseks iga-aastaselt kasvõi üle veebi kokku kutsuda.  

Kõige üldisemalt peab aga kogukondliku tegevuse vajalikkuse pidevat selgitustööd kasutades oma inimeste teadvusesse viima. Seda muidugi juhul kui antud valdkonda nähakse vallas strateegiliselt olulisena. Mitte ühena paljudest, mida saab olukordadest lähtuvalt „tuleb ära teha“ nimekirjas edasi-tagasi lükata.