Ajalooline Vainupea rippsild

Nõukogude Liidu ajal üle Vainupea jõe rajatud rippsilda kasutati piirivalve eesmärgil. Samuti kasutasid silda paljud suvitajad, kes käisid Vainupea jõe suudme rannas väikeste lastega. Kuna jõesuus läks vesi pikkamööda sügavaks, siis oli seal lastega turvalisem kui Suureliiva rannas. 1980. aastate lõpul rippsilla abil rannajoone patrullimine lõppes. Nii jäi sild unarusse ja edaspidi ka hooldamata. Pärast mitut talve ja torme tegi loodus lõpuks oma töö ja viis silla viimased lauad jääminekuga kaasa.

2021. aasta kevadeks olid rippsillast alles vaid kaldakonstruktsioonid ja ka osaliselt trossid. Kogukonna liikmete panusega võeti aga sama aasta suvel edukalt ette rippsilla taastamise projekt. Praegu on rippsild küla keskuse poolt mööda kallasrada ja teiselt poolt mööda metsaradu kenasti leitav ning aastaringselt turvaliselt ületatav.

Väljavõte teosest "Rutja, Eisma, Vainupea ja LOOD", autoriks Mario Luik