Jumalateenistused Vainupea kabelis on olnud haruldased mitte ainult viimased 70 aastat, vaid palju kauem. 87 aastat tagasi oli jumalateenistuse toimumine Vainupeal nii suur haruldus, et see ületas lausa Virumaa Teataja tolleaegse uudisekünnise:

Virumaa teataja nr 87 6.8.1929. lk 2.:

Pühapäeval 11. augustil kell 11.00 peab õpetaja A. Stein jumalateenistust laululehtedega Vainopea kabelis. Vainopea kabelis ei peeta igal pühapäeval jutlust, sest Vainopea kuulub Haljala kihelkonda ja Haljala õpetaja peab seal kaks korda aastas jumalateenistust. Vene valitsuse ajal oli siin alaline „laulumees“ (nagu kohalik rahvas köstrit nimetas) ja jumalateenistus peeti igal pühapäeval. Kirikumaks oli siis sunduslik. Kohalik rannarahvas ei tõrgu nüüdki kirikumaksu maksmast, kuid „laulumeest“ ei saa, sest puudub „laulumehe“ maja.  On kavatsus maja ehitada, sest siis on loota, et mõni endine kooliõpetaja ehk käsitööline „laulumeheks“ tuleb.

Wikipedia: Alfred Gustav Stein (27. august / 8. september 1872 Urvaste - 12. august 1945 Stendell) oli Eesti vaimulik. Ordineeriti 17. märts 1902 õpetajaks. Oli 1923–1929 Rakvere Kolmainu koguduse abiõpetaja. Lahkus 1929 Saksamaale.

Urmas Karileedi kõne 26.7.2013 Vainupea 120 aastapäeval ja altarimaali taaspühitsemisel:

Aastal 2003 toimunud Vainupea kiriku 110 aastapäeva pidustustega seoses kirjutas toonane Vainupea abikülavanem Joosep-Lui Koolmann: „Ja küllap mõne aja pärast võime rääkida ka kunagise rahvasuus nimetatud Püha Mooritsa koguduse asemel kindlasti Vainupea Johannese kiriku kogudusest.“ 

Naaberabikirikud Esku ja Vainupea said Usuasjade Voliniku teate oma kirikute sulgemise kohta 23. jaanuaril 1946. aastal. Vainupea inimesed aga ei andnud niisama alla. Aasta pärast sulgemist, 1947. aasta alguses kogus Vainupea kalur Villem Lingkreim kokku 20 inimese allkirjad ja saatis Ministrite Nõukogule kirja palvega avada Vainupea kirik ligikaudu 300 ümbruskonna inimese usuliste vajaduste rahuldamiseks. Taotluse esitajate hulgas oli Vainupealt: Anna Koolmann, Joosep Einala, Linda Madar, Maria Einborn, Salme Türpsal, Alma Kuul, Eduard Kuul, Liisa Waldberg, Alviine Koort, Anna Silm, Johannes Loosaar, Helena Loosaar, Hilja Lukke, Villem Lingkreim ja Marie Lingkreim. Karulast Priit Kevad, Antonie Kevad ja Alviine Render ning Eismalt Linda Frühling ja Aino Lankei.

Vihula valla täitevkomitee otsustas oma koosolekul 14.märtsil 1947. aastal: „Kirikut mitte lubada avada, vaid anda kasutamiseks Jumalateenistuste pidamiseks ühekordseks kasutamiseks.“ See ühekordne kasutusõigus hävitas koguduse ja kiriku. Vainupea püha Johannese puukabeli ehitamise ajal 1741. aastal oli Vainupeal vaid 6 peret. Nüüd on palju rohkem. 1947. aasta 20 allkirjaga avalduses, mis tagasi lükati, oli allakirjutajaid ka naaberküladest. Usun, et koos naaberkülade inimestega on ka täna võimalik leida inimesi, kes avaldaksid ja kinnitaksid oma esivanemate soovi taastada Vainupeal koguduslik elu.

EELK ARHIIVIMATERJAL KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS

Koostanud Haljala õpetaja M. Nurm 12.4.1919, nr 70:

Aastal 1919 on Haljala kiriku varanduse nimekirjas ka Pihlaspea surnutehoone (surnukabel), puuehitis pilpakatusega, maksumus 200 rbl. Käsmus kirik 2500 rbl, Esku kirik 4000 rbl, Vainupea kirik 4500 rbl, Haljala kirik 30.000 rbl. 

Kiri Haljala koguduselt konsistooriumile 27.7.1923 nr 4109:

Konsistooriumi ringkirja põhjal 27.6.1923:
Kiriku ametikandjate ülalpidamiseks kindlasti vaja läheb, sh:
Haljala kirikuõpetajale: 40 tiinu (dessantiini) põllumaad ja 20 tiinu heina ja karjamaad
Haljala köstrile: 20 ja 10
Haljala kirikumehele: 10 ja 5
Esku kabeli köstrile: 10 ja 5
Käsmu kabeli köstrile: 10 ja 5
Vainupea kabeli köstrile: 10 (tiinu põllumaad) ja 5 (tiinu heina ja karjamaad)

Viru praost Beermanni kiri Kadrinast 3.8.1935 Konsistooriumile:

Siinjuures esitan Konsistooriumi eeskirjas 13.7.1935 N 3053 nõutud seletuse Wainopää kabelikoguduse elu kohta, kirjutatud õpetaja Nurme poolt 2.8.1935. Omalt poolt lisan juurde, et Kadrina Haljala rannapiirkond vajab hädasti õpetajat. 2 lisa. (kiri ise puudub selles kaustas).

(Urmas Karileet: õpetaja vajadus on punase pliiatsiga alla joonitud, ilmselt konsis.)

Viru praostkonna sinodi protokoll 17.9.1935:

Ärakiri. Vainupää kabelis peetavate teenistuste asjus, millise küsimuse andis konsistoorium sinodile seisukohavõtuks annab lühidalt selgituse õp. M. Nurm ja olles kaalunud küsimust asub sinod seisukohale, et küsimust ei saa praegu teisiti lahendada, kui ainult sel teel, et ümbruskond valiks lähedal asuvale koolile kooliõpetaja, kes võiks ja tahaks seal pühapäeviti pidada teenistusi.

Haljala koguduse nõukogu koosoleku protokoll. 15.12.1938:

Otsus. Haljala koguduse köstri palk: 120 kr kuus, korter, 32 rm kasepuid ja 12 ha maad. Esku kabeli köstri palk: Esku-Männiku talu ja 15 krooni kuus. Käsmu kabeli köstri palk: 15 krooni kuus. Vainupea kabeli korraldajale: 10 krooni kuus.  Lisaks sellele saab ametiisik tasu era-ametitalituste pealt.

M. Wimbergi kiri Vainupealt 12.12.1939:

Kiriku hooldajale Varikule: „ … tahaks häämeelega üht õpetajat, kes oskaks meid kiriku poole tõmmata, mitte ainult 3 korda aastas siin käia, nii kida Nurm tegi.“

(Urmas Karileet: Mathilde Wimberg pidas Vainupeal pansionaati, mis oli populaarne eestlaste seas. Teine Vainupea pansionaat „Behsede“ aga baltisakslaste seas)

Haljala koguduse nõukogu koosolek. 25.10.1942:

Nõukogu otsustab: Vainupea vakantse köstri koha täitmine ja ajutise köstri kohatäitja leidmine jätta juhatuse hooleks. Palgaks aasta lõpuni 40 rm.

Haljala koguduse nõukogu protokoll 7.2.1943:

Kulud 1942, RM:
Õpetaja 3605
Köster 1695
Oreli tuuletallaja 100
Esku kabeli köster 240
Esku kabeli oreli tuuletallaja 10
Käsmu köstri kt 25
Vainupea kabeli vaht 20

Haljala koguduse aruanne 1945. aasta kohta:

Köstrid 4:
Haljala – Gustav Sandberg
Eskul – Kustav Weinman
Käsmus – Ferdinand Altenbrun
Vainupeal – Priit Kevad

EESTI EVANGEELIUM LUTERI USU KIRIKU KONSISTOORIUMI KAUST X/11

Konsistooriumi taotlus Usuasjade Volinikule, 23.1.46 sisaldas ka palvet registreerida Vainupea kogudus, jutlustajaks Priit Kevad.

KAUST HALJALA KOGUDUS 1939-1970. X/11

Rakvere Pauluse õpetaja (ja Haljala koguduse hooldaja õpetaja) J. Selliov kiri Usuasjade Volinikule 26.2.1946:

Palve Esku ja Vainupea abikoguduste registreerimiseks. Materjal (Urmas Karileet: koguduse asutamiseks) on koostatud 1945. kalendriaastal. Esku kohta ka 1945. aastal edasi saadetud. (Urmas Karileet: järelikult jäi Vainupea avaldus 1945. aastal edasi saatmata!) Oktoobri kuu alul Rakveresse postiga saadetult läks kaduma. Voliniku resolutsioon punase pliiatsiga: "Erandeid teha ei saa. Asja lõplik otsustamine käib kehtestatud korra järgi."

Voliniku kiri 22.7.48 nr 731:

Minule oli esitatud kirikute avamise taotlused: sh Vihula vallast (Vainopää kirik) jt. Usklikkude poolt esitatud avaldused nimetatud kirikute avamiseks ei tulnud rahuldamisele. Vainupää kiriku kasutamine võib toimuda üksikuil suurematel kiriku pühadel usklike igakordse sellekohase avalduse põhjal.

Viru praostkonna aruanne 1949:

Praost F. Jürgenson Vainupea kabelis on lubanud teenistust pidada kord kuus ja matuste korral igal ajal.

Haljala õpetaja Nurme aruanded 1921–1929:

• 1921. Vainupea köstri koht on vaba juba 1918. aastast saadik, mil Vainupea köster suri. Vainupea abikiriku ringkond on liiga väike ja ei jõua köstrit üleval pidada. Ennemini tegid mõisaomanikud, kes nüüd oma mõisatest lahkunud on. On katsutud köstriametit sealse kooliõpetaja ametiga ühendada, millel jälle oma takistusi on. Sest kool seisab praegu kirikuga vastuolus ja ei lubata kooli ülemuste poolt kooliõpetajatel köstriametit pidada. Selle pärast seisab Vainupea abikirik kinni ja on avatud ainult siis, kui õpetaja seal jumalateenistust peab. Käsmu ja Esku abikirikud on oma köstritele palgaolud nõnda korraldanud, et köstritel elamiseks võimalust on.
  
• Köstrite peetud teenistuste arv on 100 ümber (Urmas Karileet: kolmes koguduses kokku?).
  
• 1922. Vainupeal tehti altari ruumi kohale uus katus, mis 5000 marka maksma läks. Käsmu köstri maja kohta pole selgust saanud, kelle oma see on, kas koguduse, riigi või valla. 1922. aastal saadi Vainupea köstriks J. Timoleon, ameti poolest oreli tegija, kes üks aasta Haljalas köstri asetäitja oli ja Vainupeale päris kohane on.
• 1923. Vainupea köster suri 1923. aasta aprilli kuul ja ei ole temale järeltulijat leitud, nõnda et Vainupea abikirik praegu ilma köstrita on. Viletsad palgaolud on seal selleks põhjuseks, et keegi selle koha peale ei kandideeri.
• 1924. Vainupeal on köstri koht vaba. Endised palgamaksjad mõisapidajad on lahkunud ja uusi veel ei ole leidunud. Käsmus ja Vainupeal täidavad kirikumehe ülesandeid vöörmündrid.
  
• 1925. Vainupea köstri kohuseid täidavad kaks ranna elanikku, kes selleks kohased. Iseseisvat köstrit ei jõua Vainupea kogudus üleval pidada.
  
• 1926. 1926. aasta lõpul asus Vainupeale elama keegi köster -kooliõpetaja Venemaalt, kes nüüd seal köstri kohuseid täidab.
  
• 1927–1928. Vainupea on ilma köstrita.
  

Suured tänud kõigi eelnevate põnevate infokildude väljaotsimise ja jagamise eest Urmas Karileet!