Nõiduslik Kaarna- ehk Pruudikivi

Vahetult mere kaldal asub rändrahn, mis on looduskaitse all. Kivi kõrguseks on märgitud 5,5 m ja ümbermõõduks 24,5 m. Lahemaa arvestuses on kivi mõõtude järgi 16. kohal ning Eesti arvestuses 65. kohal. Rändrahnu leiab hõlpsasti üles, kui liikuda küla keskusest kallasrada pidi Vainupea jõe suudme poole. Vägeva rändrahnu Pruudikiviks kutsumine on teada pigem vähestele. Säärane nimi olevat tekkinud asjaolust, et rannaneiud oodanud kivil istudes oma merelt tulevaid peigmehi. Teine lugu räägib kunagistest suvitajate teenijatest, kes arvanud kivi otsa jõudnuna, et nii saadakse kohe ka pruudiks.


Rahvasuus on see rändrahn aga kõigile teada ja tuntud Kaarnakivina. Muistendi järgi olevat see teravatipuline pooleks murdunud kivi Soomest jääga randa tulnud. Hommikul istunud kivil kaaren, millest ka Kaarnakivi nimi. Vanarahva jutu järgi viivat Kaarnakivi alt käik põrgu. Vanapagan ise käivat selle käigu kaudu põrgust väljas, et uurida, kas kurjus juba valitseb maailma või on kord endiselt headuse käes.

Kabeli all rannas leiab merest veel aga ühe põneva kivi, mida külarahvas on ajast aega kutsunud Välgukiviks. Arvatakse, et kunagi olevat just välk selle võimsa rändrahnu tükkideks löönud. Millal see võis juhtuda, ei ole osatud ajaliselt määratleda. Välgukivile pääseb lahedasti ligi ning suviti leiab sealt pealt tihti suvitajaid päevitamas.

Väljavõte teosest "Rutja, Eisma, Vainupea ja LOOD", autoriks Mario Luik