Vainupea kabel sai kogenud sepa käe läbi uksele metallväravad

Vainupea kabeli uksele metallväravate paigaldustöö teostamises sai kokku lepitud selle aasta juuni alguses ning operatiivne koostöö kogenud sepaga viis kiirelt ka tulemuseni. Metallväravate paigaldamisega on tõstetud kabeli ukse turvalisust ning samuti võimaldab see kabeli uksi suveperioodil kõigile huvilistele sissepiilumiseks rohkem avatuna hoida. Metallvärav on lukustatav ning selle küljes on ka sepistatud annetuskast. Pärast seda kui Heigo oli paigaldustöö Vainupeal lõpetanud, sai temaga ka natuke mõtteid vahetatud.

K: Palun tutvusta ennast laiemale ringkonnale ja räägi lühidalt oma senistest tegemistest ning töödest.
V: Õppinud olen Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille nimi praegu on Eesti Kunstiakadeemia. Lõpetasin 1986. aastal metallikunstniku diplomiga, aastatel 1991-2015 olin ise sealsamas õppejõud, sellest 18 aastat dotsendi ametis. Kõige rohkem olen teinud selliseid tellimusi, mis on kuidagi arhitektuuriga seotud – piirded, väravad jne, aga ka interjööridesse – võred, kaminad, mööbel. Lisaks ka ehteid ja skulptuure. 2005. aastal andsin välja raamatu oma tegevusest aastatel 1986-2005 (lisainfo leiad SIIT). See oli põhiliselt pildialbum, aga pisut kirjutasin ka oma ameti kohta kunstniku vaatepunktist nähtuna.

K: Milliseks Sa hindad tervikuna seppade tööd ja valdkonna hetkeseisu Eestis?
V: Sepaasjanduse hetkeseisust on mul üsna lünklik pilt. Tean, et on väga erinevaid tegijaid ja tean ka seda, et on mitmel alal väga häid tegijaid. Näiteks on kaubandusliku suuna võtnuid, terariistadele spetsialiseerunuid jne.

K: Mida tähendab ja annab Sinu jaoks sepistöö tegemine?
V: Selle töö omapära on, et oled nagu rahvalaulik, paljudele on su looming tuttav, aga anonüümselt. Ega ju ka näiteks arhitektide nimesid eriti ei teata. Rauast ja sepistamisest ... jagan tutvumiseks artiklit, mille kirjutasin ühe raamatu jaoks (lisainfo leiad SIIT), mis anti välja EKA ehte- ja sepakunsti osakonna poolt paar aastat tagasi. Selle tinglik pealkiri võiks olla "Sepise ning rauatöö tehnoloogia ja tutvustus võhikule". Loe artiklit SIIT.

K: Millised olid Sinu varasemad kokkupuuted Vainupea küla ja Vainupea kabeliga?
V: Vainupea küla oli minu jaoks varem üks tundmatu koht kaardil. Tore oli tuttavaks saada. Selgus, et väga ilus koht.

K: Millistele pühakodadele, sarnastele ehitistele või siis muidu põnevatesse kohtadesse oled Sa sepistöid teinud?
V: Hulk töid on näha avalikus ruumis, põhiliselt Tallinnas. Toompeal Stenbocki ja Komandandi maja väravad ja ühed üsna suured väravad Toompea lossi sisehoovis, mida tänavalt näha ei ole. All-linnas kuued väravad Müürivahe, Viru, Vana-Posti ja Karja tänaval. Tartus oli suurem töö Jaani kiriku sepised ning Viljandis Pärimusmuusika aida sepised. Hulk rauda on Kõltsu mõisas - 350 meetrit aeda, suured väravad ja ühtteist ka interjööris. Üks suur 7-meetrine skulptuur on Suur-Sõjamäel, Jüriöö pargis.

K: Millised on Sinu järgmised eesmärgid ja ootused seoses sepistööga?
V: Loodan, et leian jätkuvalt huvitavaid töid ja meeldivaid tellijaid.

Soovime Heigole parimat edaspidiseks ning võib olla tekib temaga juba lähiajal uusi koostöövõimalusi. Soovitame soojalt! Nüüd, kus oleme metallväravad uksele paigaldanud, oleme seadnud sihiks ka ukse korrastamise. Uute kohtumisteni Vainupeal!

Lisainfo: Heigo Jelle