Ülestõusmispüha läkitus Vainupea rahvale

Surm on võidetud! John Dunne kirjutas kord ülestõusmise mõjust inimkonnale: „Ülestõusmine on suurepärane lahendus surma probleemile. Idee, et kristlane läheb koos Kristusega surmast läbi igavesse ellu. Surmast saab sarnaselt sünnile vaid üks läbi elatud sündmus teiste kõrval.“ Surm on lihtsalt üks verstapost igavese elu protsessis, millest koos Kristusega läbi minna.

Jeesuse surm ja ülestõusmine lõid silla üle kuristiku, mis lahutas täiuslikku Jumalat ja ebatäiuslikku inimest. Sellest, mis saatan oma kurjuses kavatses, sai see, mida Jumal oma headuses plaanis. Kõikvõimas Jumal võttis Jeesuse ristilöömise, kui ajaloo kõige jõledama teo ja pööras selle ajaloo suurimaks võiduks. Võiduks surma ja patu üle. Kui Jumal suudab nii ilmse lüüasaamise võiduks pöörata, siis mõtle, mida kõike suudab ta ette võtta sinu ja minu elus valitsevate lüüasaamiste ja raskustega. Ta võib ja suudab ka need kõik võiduks pöörata.

Rooma impeeriumis oli esimese sajandi kristlastel kombeks viia oma lähedaste haudadele loorberipärgi. Antiikaja Kreeka ja Rooma kultuuris sümboliseerid loorberipärjad võitu ja nendega krooniti spordivõistluste võitjaid. Loorberipärjad haudadel tähistasid Jeesuse Kristuse võitu surma üle. Samuti pärjatoojate usku, et Kristuses on nemadki saanud osa võidust surma võimu üle.  

Ülestõusmispüha on tähtsaim kirikupüha, mis määrab ka kirikukalendri iganädalase rütmi: nädala esimene päev ehk pühapäev, on Issanda ülestõusmise päev. Jeesuse ülestõusmine toimus nädala viimase päeva ja uue nädala esimese päeva kokkupuutel. See on sümbol kõige eelnenu ja vana asendumisest millegi täiesti uuega. Hingamispäeva õhtu või lõpp ühelt poolt ja uue päeva koidik teiselt poolt kõnelevad valguse võidust pimeduse üle. Selle pimeduse üle, mis oli tulnud kogu maa üle Suure Reede keskpäeval (Mt 27:45).

Minge ja kuulutage! Ingel ütleb, et ta teab, mis põhjusel on naised tulnud hauda vaatama ülestõusmise hommikul – et nad on tulnud Jeesust otsima. Ka meie oleme Jeesust otsimas. Ülestõusmist ei nähta, näidata ega seletata, vaid sellest kuulutatakse. Jeesus oli hauast lahkunud juba enne seda, kui ingel kivi haua sissepääsu eest ära veeretas. Ingel ütleb, et naised peavad kuulutama jüngritele Jeesuse ülestõusmisest.

Ingel rääkis naistele, naised rääkisid jüngritele. Jüngrid jutustasid meile evangeeliumi vahendusel. Meie ülesandeks on omakorda edasi rääkida seda rõõmusõnumit, et „Jeesus on ülestõusnud. Halleluuja! Ta on tõesti üles tõusnud“. Paljud, kellega elus kokku puutume, ei tea, et Jumal elab. Kui tuntud evangelisti Billy Grahami ühele esinemisele hüüdis keegi vahele, et „Jumal on surnud!“ siis vastanud evangelist, et „Kummaline, kuidas ta saab olla surnud, kui ma just hetk tagasi rääkisin temaga oma palves?“.

Osasaamine Jeesuse ülestõusmise sõnumist ja sellest ülestõusmisest endast muudab inimese elu. Selle elumuutuse juurde kuulub lahutamatult ka kutsumus saada Jeesuse ülestõusmise kuulutajaks, samamoodi nagu too ingel Tema haual, naised, kes läkitati ülestõusmise rõõmusõnumiga jüngrite juurde, ja jüngrid, kes said Issandalt ülesande minna ja teha jüngriteks kõik rahvad.

Kuulutagem head sõnumit sellest, et meie Issand Jeesus Kristus on oma surma ja ülestõusmise läbi teinud meid kõlblikeks sisenema taevariiki. Elu koos Jumalaga teeb meile paradiisi kättesaadavaks juba siin ja praegu. Kui oleme leidnud Jeesuse, oleme leidnud ka taevariigi. Kui oleme Temas, siis oleme ka seal, kus on Tema – Jumala Isa juures. Sest Jeesus ütleb: „… et teiegi oleksite seal, kus olen mina.“ Aamen.

Rõõmsat ülestõusmise aega!