Ülestõusmispüha läkitus Vainupea rahvale

Kristus elab! Uus pastor külastas haiglas üht oma koguduse liiget. Pastor oli noor mees, kes oli alles hiljuti lõpetanud oma teoloogiaõpingud. Koguduse liige, keda ta külastas, oli vanem mees, kes oli väga haige. Mees tahtis pastoriga rääkida oma matuse korraldamisest. Pastor oleks heameelega rääkinud aga millestki muust. Lõpuks küsis pastor, et kas mees ei karda? Mees naeratas ja vastas: “Pastor, ma tean, et minu praegusest olukorrast ei ole enam tagasiteed aga ma ei karda. Ma pean tunnistama, et ma olen piilunud raamatu lõppu.“

"Mida sa sellega mõtled?“ küsis vaimulik. Mees vastas: „Kümmekond aastat tagasi sain ma oma esimese infarkti. Ma olin lühikest aega isegi kliinilises surmas. Ma mäletan ka sellega seotud imelist tunnet, olla ümbritsetud Jumala armastusega. Arstid päästsid tookord mu elu. Sellest ajast peale ma ei karda surra. Ma olen juba kord kogenud teispoolsust ja see ei hirmuta mind. Ma tean, et ühel päeval üsna varsti ma uinun viimast korda ja kui ma pärast seda ärkan, olen ma taas ümbritsetud Jumala armastusest.“  

See on ka ülestõusmise sõnum alates Jeesuse ülesäratamisest surnuist. Jeesus on ülestõusnud. Kristus elab. Haud on tühi. Jeesus ütleb: „Mina elan ja ka teie peate elama!“ (Jh 14:19b) Ülestõusmise sõnum käib ka meie kohta. Piiblis on kirjas, et viimsel päeval äratatakse surnuist üles kõik inimesed, sõltumata sellest, kas nad on Jeesusesse uskunud või mitte. Loe lisaks