Kord küsis mu laste loovustunni õpetaja toona veel 2-aastaselt Joosepilt enne järjekordse tunni algust: “Joosep, mis uudist?” Lühikese mõttepausi järel kuuldus veidi häbelik, kuid konkreetne: “Olen kohal!” Seejärel tema tavapärane mänguline tegevus jätkus. Ühtpidi vaimukas, kuid ometigi väga tabav vastus. Väikese inimese poolt niivõrd tähendusrikas väljaütlemine, mille tagasisidestas hea sõber järgmiselt: „Samal ajal käivad täiskasvanud mööda koolitusi, et kohalolu õppida.“ Kui tihti saame ise öelda ja tunneme, et oleme päriselt kohal? Nii keha kui ka vaimuga – ruumis, hetkes, mõttes, emotsioonis.
Loe lisaks

Nii Ilumäel, Vainupeal, Eskul kui Käsmus on olnud kõneaineks, kuidas oleks õigem nimetada nende külade pühakodasid. Ajalooliselt on nende hoonete nimetuseks olnud kabel. See oli õige ja korrektne sellest ajast alates, kui nendesse piirkondadesse ehitati esimesed puust pühakojad, mis olid üsna väikesed ja tagasihoidlikud. Iga järgmine pühakoda ehitati aga üldjuhul suurem ja oli üha enam kiriku moodi. Kas oleks kaasajal kabeli asemel õigem kasutada nimetust kirik, seda käesolevas kirjutises uurimegi.
Loe lisaks