Pulmadest, inspiratsioonist ja tänutundest – kogemusi ja teadmisi jagab pulmakorraldaja Tiia Tamberg

Millega ja kus Sa igapäevaselt tegeled ning inimestele abiks oled?

Võib vist öelda, et suvel tegelen lausa igapäevaselt pulmade korraldamisega. Mul on Südamemaja agentuur, mille nime all olen korraldanud üle-Eestiliselt pulmi juba 17 aastat. Peale selle on mul veel erinevaid ettevõtmisi. Need on samuti seotud pulmamaastikuga, sest kuna ma olen niivõrd pikalt selles valdkonnas sees olnud, siis võin kinnitada, et tean ilmselt unepealt pulmateemadest kõike!

Südamemaja agentuur korraldab iga-aastaselt suurt üle-Eestilist Pulmamessi. Nüüd ongi 2020. aastal (9.-10. mai) tulekul uudses vormis suur kobarmess – Automess ja Toidumess, mille kolmandaks osapooleks on Pulmamess. Külastajale tasuta sissepääsuga ja atraktiivses asukohas toimuv sisukas mess on valdkonna ettevõtetele hea võimalus kohtuda suure hulga klientidega, saada neilt vahetut tagasisidet ja soovi korral teha ka müüki.

Lisaks koostan igal aastal Äripäeva Pulmalehte. Tänavune Pulmaleht on järjekorras juba kümnes, kuhu kirjutan artikleid erinevatest pulmadega seonduvate soovitatud ettevõtete toodetest ja teenustest. Valmistan ka katalooge Pulmad 2019/2020 ja Eesti pere 2019/2020. Neist esimene on riiklikul tellimusel Tallinna Perekonnaseisuameti kataloog. Teine levib aga üle-Eestiliselt Perekonnaseisuametites ning seda jagatakse tasuta noortele peredele ja noorpaaridele.

Suhtled oma töös väga paljude inimestega ja puutud kokku nende erinevate soovide ning ootustega. Kindlasti on see põnev, kuid ka vaimselt ja füüsiliselt väsitav. Mis inspireerib Sind jätkuvalt pulmadega seonduvaga tegelema?

Pulmade korraldamisel on noorpaarile abiks olla suur rõõm, sest kogemusi on mul ju palju, suhelda mulle samuti meeldib ja iga noorpaar toob kaasa eriliselt positiivse hoiaku, mis laieneb üle ka mulle. See töö on puhas rõõm, kuigi ka vahel raske, sest päevad on pikad ja kogu aeg peab olema terane ja valvas, et noorpaariga kokkulepitud detailid, teemad ja teenindajad tähtsal päeval ikka 100% toimiksid.

Inspireerib valdkond ise, mis on kogu aeg arenemises, sest igal aastal on pulmamoes uued värvid, uued dekoorivõimalused. Ja tegelikult inspireerib ka see, et pulmadega seotud ettevõtetes töötavad niivõrd vahvad inimesed, kellega kohtudes tunned suurt sisemist rõõmu, sest nad evivad sedasama positiivsusest laetud olekut. Oma tööga seonduvalt olen saanud käia ning töötada nii paljudes peokohtades, mõisates, kirikutes jne. enamikes kohtades on juba ees justkui vanad sõbrad, kellega sa tead, et saad julgelt lahingusse minna ehk siis tead täpselt … et olgu see tänane pulm detailiderohke, aga mu koostööpartner ei vea mind üheski asjas alt ja saan temas kindel olla. Ja see on suur väärtus!

Kui väsitav päev on seljataga, siis peale noorpaari ja külaliste tänusõnu autosse istudes, olen sageli tundnud kodu poole sõites, et mul oleksid justkui tiivad seljas ja ikka puhtast õnnest ja rahulolust tehtud töö üle.

Sinu sulest on ilmunud "Pulmaraamat. Kihlusest mesinädalateni". Mis oli selle kirja panemisel Sulle kõige suuremaks väljakutseks?

Adusin igal kevadel, kui hoogustus pulmakorraldustöö eelseisvaks suveks, et noorpaaride küsimused pulmade korralduse, abielu ametliku poole sõlmimise ning ka erinevate hirmude osas kippusid igal aastal korduma. Igal aastal kordus kõik täpselt sama mustriga. Nii leidsingi, et noorpaaridele oleks vaja asjalikku infoallikat, mis annab täiusliku ülevaate alates abielu sõlmimise võimalustest kuni pulmadega seonduvate pisidetailideni välja. Pulmasegmente ehk peo erinevaid koostisosi on aga raamatus ligikaudu 50! Olen oma kogemused kirja pannud heas usus ja lootuses, et antud raamat on abiellujatele väärt abimees.

Hea pulmakorraldus on nagu tipporkestri poolt esitatud kaunis sümfoonia, kus iga noot on täpselt omal kohal. Kõlab suurelt?

Pulmapeo kuningas ja kuninganna on noorpaar, kellele on see esimene sellisel kujul suurem pidu. See on imeilus päev, elu tähtsündmus, mille korraldamise nimel tasub pingutada.

Kui mul sai pulmakorralduse portfellis 15 tööaastat, juba aastaid edukalt koostanud Äripäeva Pulmalehte ning pidanud ka pulmatemaatilist blogi Delfi portaalis, siis saigi see kõik kokku pandud ilusasse inforikkasse Pulmaraamatusse, mis nägi ilmavalgust 2017. aasta alguses. Antud raamat sisaldab 224 lehekülge rikkalikku pulmainfot kõigist segmentidest koos pulmafotograaf Diana Undi imeliselt meeleolukate piltidega. Suur rõõm on sellest, et tänu raamatule saab nüüd iga noorpaar olla ise oma pulma arhitekt.

Väljakutseks ei osutunudki kirja panemisel teadmised, mida oli küllaldaselt jagada ja sulg jookseb mul ka, aga pigem juhtus nii, et raamatu kirjutamiseks anti mulle aega väga vähe ja see jäi ka suvepulmade korralduseaega. Sageli, kui normaalsed inimesed sõitsid puhkama ja randa päevitama ning ujuma, siis mina istusin Südamemaja hoovis ja kirjutasin raamatut. See-eest sügise alguseks olid pulmad korraldatud ja raamat sai kirjutatud ning hinges oli üksnes rõõm suurest tehtud tööst!

Kas eestlased on abielurahvas? Miks?

Mul on olnud mitmedki sellised juhtumid, kus agentuuris istub kuldsel diivanil õnnelik noorpaar, aga siis jutu sees küsib peigmees, kas ma tean, miks on üldse vaja abielluda? Mina olen toonud oma vastuses välja emotsionaalse turvatunde, mis laieneb ka peres kasvavatele lastele. Kindlasti on neid põhjuseid kordades rohkemgi ja iga noorpaari puhul ka kindlasti erinevad.

Võin samas julgelt kinnitada, et eestlastel on hakanud soov abielluda viimastel aastatel suurenema. Veel mõned ajad tagasi oli see palju tagasihoidlikuma varjundiga, sest sageli mõeldi nii, et paber ei muuda elus mitte midagi. Vene rahvusest noorpaarid mõtlevad ja tegutsevad aga sootuks erinevalt, sest neil on veres teadmine, et pere rajades tuleb ka abielluda.

Usun, et südames ei soovi ükski naine ega mees oma tulevikku ja laste kasvatamist juhusele rajada. Oma lapsi hoida ja armastada tahavad ühtviisi nii lapse ema kui isa. Soov ja otsus, sõlmida seaduslik abielu, on igaühe südames ja tegudes.

Millised traditsioonid on Sinu hinnangul pulmadega seonduva osas viimaste aastakümnete jooksul muutunud või juurde tekkinud?

Kui me arutame noorpaariga pulmakorralduslikke teemasid, siis viimastel aastatel on päris sagedane palve noorpaarilt, kuidas saaks nende tänapäevases pulmas tulla mingil ajahetkel meie esivanemate juurte juurde ning kasutada osaliselt esiemade-isade pulmatraditsioone.  Tuletada meelde meie eesti enda rahva ajalugu ja mälu läbi kommete on üks ütlemata tore ettevõtmine. Meil on Eestis mõned pulmavanemad, kes on end sellesse teemasse eriti pühendanud. Ja just neist pulmadest on jäänud meelde need hetked, kui pulmavanem läheb koos noorpaariga ja pulmakülalistega ajas tagasi meie esivanemate aega.

Tänane noorpaar küsib, milleks on sellised hetked pulmas vajalikud?  

Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus ammustest aegadest. Suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval ei olegi pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Tänapäeval on tihti au sees, kuigi juba uues kuues, vanad ja armsad Eesti pulmakombed. On väga tore, kui noorpaar tuleb pulmapeo mingil ajahetkel tagasi meie esivanemate juurte juurde, et taaselustada need pulmakombed, mis olid tol ajal perekonna loomise juures ülitähtsad. Näiteks arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased.

Oma pulmakorraldaja töö kogemusest võin öelda, et need veidi vanad, aga uuendatud rituaalid pulmades on pälvinud ääretult suure tähelepanu paljude pulmakülaliste poolt, sest enamikul on sellest üsna ähmane ettekujutus ning seega on meie pulmavanematel pulmas ka rahvaharimise roll. See on üks ütlemata tore kogemus, kui tanutamise rituaali ajal on peosaalis ääretu vaikus ja kõik kuulavad ning vaatavad suure huviga toimuvat.

Paljud mängud, kombetalitused ja tseremooniad olid Eesti pulmas seotud raha korjamise või annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine ja annetamine noorpaarile ei ole meie pulmakombestikus mitte kunagi olnud tabuteema. Tänapäeval on oksjon selleks igati kohane toiming, sest seda raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha –  pere ühisraha.

Kui nüüd rääkida iidse ja moodsa ühendamisest pulmas, siis soovitan tänapäeval pulmas varianti, et ema paneb pruudile tanu pähe, ämm seab pruudile põlle ette. Seda varianti on lihtsam ja loogilisem pulmalistele ka seletada, et see on eelkõige emade ja ka suguvõsa teiste naistepoolne õnnistus pruudile abieluks kaasa. Soovitan seda teha vahetult enne pruudipärja mängu või kimbu heitmist.

Viimastel aastatel olen korraldanud segapulmi, kus üks abielluvatest pooltest ei ole eestlane. Ja olen täheldanud, et kui näiteks tuua mõlema rahvuse eri kombestikud pulmarahva ette, tekitab see sageli palju elevust, lõbusust ning äratundmisrõõmugi. Erinevatel rahvustel on eri kombed ning need peo ajal ühte sulandada ning tutvustada kummagi maa kombestikku on päris tore, elamuslik ning meeldejääv ettevõtmine.

Toon mõned näited, missuguseid pulmakombeid on pulmadesse sisse põimitud siis, kui pruut või peig on pärit mujalt. Sageli on ka pulmarahva seas siis külalisi väljaspool Eestit ja pulm kujuneb kahe rahvuse sõpruspeoks, kus nauditakse teineteise maa erinevaid kombeid.  Näiteks Iiri pulmas kingitakse noorpaarile hobuseraud, mis hoiab noorpaari õnne. Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu. Ameerika pulmade kombestiku kohaselt võtab peigmees oma pruudilt sukapaela ja viskab selle vallaliste noormeeste sekka – kes paela püüab, see on järgmine abielluja.

Siinkohal tuletan meelde, et on veel palju rituaale, millel ma hetkel ei peatunud. Näiteks võin tuua sellised tavad, kombed või rituaalid, mis on alguse saanud meie esivanematelt, aga tänaseks on need kohandatud ja mugandatud moodsamateks: pruudikimbu viskamine, pruudipärja mahamängimine uuele noorpaarile, noorpaari teele erinevate tõkete panemine, pruudirööv, kurepesa külastamine, südamete lukku panemine, puu istutamine oma kodu õuele või kodutallu, pruudi neiupõlve nime ärasaatmine, pulmavalss, küünlarituaal, pulmalipp.

Kõike eelnevate arvesse võttes tuleks aga meeles pidada, et mis sobib mõisapulma, ei ole alati sobilik turismitalu pulmas ning vastupidi.

Kas hetkel saab välja tuua mõne uue huvitava või isegi vastuolulise pulmatrendi? Palun selgita.

Sellele küsimusele ei ole otsest ja lihtsat vastust, sest iga pulm on erinev ja iga noorpaar loob ise oma pulma. Viimastel aastatel olid trendiloojateks erinevad küünid ja küünipulmad koos valguslampide ja põhupakkidega. Nüüd liiguvad peod hästivarustatud korraldusega peopaikadesse. Tseremooniate osas on uus kuum trend suvel varahommikused rabatseremooniad koos piknikuga külalistele, mis oma värske joonega poevad igale pulmakülalisele hinge kauaks ajaks, sest emotsioon toimunust jääb erksana meeltesse. Hääbumas on nuku mähkimise ja paku lõhkumise traditsioon ning ka tabalukke ei panda enam sildade külge nii rohkearvuliselt.

Loetle mõned erilisemad paigad või objektid, kus Sul on olnud au tseremooniate või pulmapidude raames viibida.

Toredaid tseremooniapaiku on olnud ikka meeletult palju. Esmalt meenub kohe Pärnu lähedal asuv Ojako  turismitalu, kus saab tseremooniat otse puhtal rannaliival ja merepiiril pidada. Sel aastal tegin seal pulma kõigile tuntud Kodutunde produtsendile Kristi Nilovile, tänase nimega Loigo. Noorpaar muljetab minuga tänaseni sellest imeilusast hetkest, kus meri ja taevas sai üheks ning selle keskel ka Kristi ja Jan.

Näiteks Padise Klooster on üks lummavaid tseremooniakohti, kus muusika kõlab eriti mahlakalt, sest ruumid oma avatuses on üks osa loodusest. Viinistu Kunstimuuseum on tseremooniakohana tore aga seepärast, et sealsetes avarates ruumides presenteeritakse Jaan Manitski suurt kunstikogu. Koos tseremooniaga saab külalistele anda ka kultuurilised teadmiste naudingud.

Millised on olnud Sinu kokkupuuted Vainupea kabeliga?

Noorpaarid, kellel on plaanis pidada suvepulmad, on sageli kaunite mereäärsete abielu tseremooniakohtade otsinguil. Kui aus olla, siis ega neid kohti siin väikeses Eestis väga palju ei olegi. Aga üks selline imelise merevaatega koht on täiesti olemas ning see asub Haljala vallas Vainupea külas. Eredalt meenutan neid kordi, kui on õnnestunud laulatus või tseremoonia korraldada Vainupeal nö rannakabelis. Kiidan sealse pühakoja ajaloolist hõngu ning head aurat!

Kõige eredamalt meeles olev vahejuhtum mõne pulma korraldamisest ja/või läbiviimisest?

Ausalt öeldes juhtub igas pulmas midagi, aga selleks ongi kohapeal pulmakorraldaja, kes otsib lahendeid tekkinud olukordadele. Kõige markantsem juhtum leidis aset ühes tseremooniakohas koristamata muruga. Oleme kolleegidega korraldanud mitmes võtmes pulmi, küll rahvuslikus, küll glamuurses ja teinud tseremooniadekoore katakombides, mere ääres lõõskava tuule käes ning suurtel rohelistel rohuplatsidel.

Meenub mõne aasta tagune juhtum, kus olid parajasti kõige suuremad suvekuumad ilmad ning raadiogi hoiatas, et parem on sellise kuuma ilmaga istuda siseruumides. Meie aga tiimiga pidime just sellisel päeval ja kõige kuumema temperatuuriga kellaajal korraldama Tallinna lähistel ilusa tseremooniadekoori suurel rohelisel murul, mis piirnes  suurte lehispuudega, aga koht ise asus loodusliku oru põhjas. Seega oli kuumuse aste just seal kõige kõrgem. Meie varustasime end rohke pudeliveega ja kuna töö oli suuremahuline, siis läksime dekoreerima umbes kolm tundi varem. Ja mida me nägime? Koha omanikfirma oli lubanud eelmisel korral kõrge muru maha niita, mida oli ka tehtud, aga kogu see poole hektariline muruplats oli kaetud niidetud kõrge rohuga, mis nägi välja rohkem nagu pruuni mahatallatud rohuga karjamaa kui ilus hooldatud muruplatsi. Oodata polnud midagi, tuli leida lahendus ja kiirelt saime kuskilt traktori, mõned uimased mehed, ise koorisime end päevitusriiete väele ja läks lahti muru riisumine! Saime seda mahaniidetud pruuni muru kokku kolm traktorikoormatäit! Suurema puu all pesime end pudeliveega heinast puhtaks ja dekoor sündis meie vilkate käte all õigeaegselt.

Kui me uue nädala alguses pöördusime partnerite poole, et miks niidetud rohi koristamata oli, siis selgus tõsiasi, et see lugu oleks meie tiimile veel eriti kehvalt võinud lõppeda! Nimelt oli omanikfirma sisekorraeeskirjades kirjas, et päevitusriietes nende territooriumil viibimine on seadusega karistatav ja meid nägi sellises väljakutsuvas riietuses nende turvamees, kes oli varmalt valmis politseid välja kutsuma, et elimineerida tema tööpiirkonnas olevad inimesed, kes ei pea lugu nende sisekorraeeskirjadest! See, et need inimesed mitte ei päevitanud, vaid riisusid muru, ei huvitanud turvameest põrmugi.

Mu kolleeg Katrin ütles seepeale, et rahvariiete voorus Leigol olime edukad, aga seekordne trikoovoor oli ilmselge läbikukkumine. Kõike võid ette mõelda ja näha, aga kui partnerfirma oma ülesandeid ei täida, osutubki just see kõige nõrgemaks lüliks.

Veel üks tore näide. Ilusas mõisas on toimumas kaunis abielutseremoonia, aga oh häda, pruudil on seelikuosa tõmblukk parandamatult katki läinud. Uut lukku ju ostma minna ei saa, rääkimata suuremahulisest õmblustööst. Minu tublil kolleegil, florist Katrinil, on alati kaasas tööpõllele kinnitatuna mõned haaknõelad. Võtsime need siis appi ja ise põlvili maas olles sikutasime liibuva seelikuosa haaknõeltega selliselt paika, et see välja ei paistaks. Kõikide olukordade taga on ka asjaolu, et aega ju absoluutselt ei ole, kõike pead tegema välgukiirusel ja hästi. Istusime siis pärast näpud villis mõisa köögis rahustava kohvitassi taga, aga olime jube õnnelikud, et saime aidata!

Need on üsna ilmekad näited ja tõestavad peo järelvalve, pulmakorraldaja või laiahaardelisema floristide tiimi või noorpaari usaldusisiku kohalolekut, kes kriisiolukordade lahendamise enda peale võtaksid. Kokkuvõttes. Kui teid on hoiatatud, olete ka ette relvastatud selliste olukordade suhtes ning teie pidu saab olema probleemidevaba ja kvaliteetne, mida naudite teie, teie vanemad ja kutsutud külalised.

Lähtuvalt Sinu kogemusest kolm peamist nõuannet noorpaaridele oma pulmade planeerimisel.

Kui noorpaar on vastu võtnud otsuse, et me abiellume ja teeme seda keskmisest suuremalt, siis esmalt tasuks end mitte närvi ajada, sest tegu on pulmaga, kus on teie sõbrad, kolleegid, lähedased, kes on toetavad igas olukorras ükskõik, mis ka ei juhtuks.. Kui ka midagi juhtub  ja kui Teil pole pulmakorraldajat, siis tasuks kolm korda sügavalt sisse–välja hingata, sest elus ikka asjad juhtuvad ja igale olukorrale on lahendus.

Internetiavarused on täis kõikvõimalikke soovitusi, aga neid ei saa sageli uskuda ega oma pulmade korraldamisel aluseks võtta, sest nende sõnade taga on võib olla hoopis teised inimesed, teiste hinnangute soovide ja arusaamadega. Usaldage oma pulmade korraldamisel pulmakorraldajat ,oma sõpru, kes on selle tee läbi käinud ja kindlasti ka minu Pulmaraamatut, mis on väga tõhus abiline ja annab teile võimaluse veatult oma elu ilusaim päev veeta.

Kolmandaks soovitan igal noorpaaril kuulata oma südame häält ja teha pulmad nii nagu teie ise soovite, tahate ning tunnete.

Tänud Sulle väga sisukate ja põnevate vastuste eest. Kokkuvõtteks. Mis on Sul veel hingel, mida pead oluliseks jagada?

Pulmapidu ja selle segmendid on kõik  noorpaari enda nägu. Kuna tänane pulmapidu on oma olemuselt täiesti valikutevaba, siis saab iga noorpaar kujundada just sellise peo nende südamesoov või stiil seda ette näeb. Olge julged oma pööraseid unistusi elu viima!

Tiia Tamberg / tiia.tamberg (ät) gmail.com / +372 52 59 144

Südamemaja (koduleht)
Südamemaja (Facebook)
Pulmaraamat (Facebook)
Pulmaraamat (Rahva raamat)

Küsimused koostas ja mõttevahetuse toimetas Vainupea küla selts MTÜ eestvedaja Mario Luik.