Jeesuse ülestõusmine on, kas suurim muinasjutt, mis kunagi välja on mõeldud või maailma suurim ime ja inimkonna kõige olulisim sündmus, mis kunagi on juhtunud. Kas kunagi on olnud ühtegi muinasjuttu, millest on saanud alguse uus ajaarvamine? Mina küll ei tea. Jeesuse imeline sünd, elu, surm ja ülestõusmine panid aluse uuele ajaarvamisele, mis kehtib tänagi, Anno Domini ehk Issanda aastal 2020.
Jeesuse sünd oli ime, tema elu oli ime, tema lunastussurm oli ime, tema ülestõusmine oli ime ja tema taevasse minemine oli ime. Evangeeliumites on kirjeldatud kokku 37 imetegu, mida Jeesus tegi, lisaks nendele, mida ei ole kirja pandud. Evangelist Johannes kirjutab oma evangeeliumi lõpus, et kui kõik kirja panna, mida Jeesus veel tegi, siis ta arvab, et kogu maailma ei suudaks mahtuda raamatuid, mis tuleks kirjutada.
Üks inimene oli kord kuulnud legendi, et ühe mere rannal pidavat olema üks kivi, mille leidmisel võimaldas see kõik kullaks muuta. Inimene müüs ära kõik ja kolis selle mere äärde eesmärgiga see kivi üles leida. Kivi pidi ära tundma sellest, et kui see kätte võtta on see soe, mitte aga külm nagu kõik teised. Inimene viskas merre kõik kivid, mis kätte võttes ei tundunud soojad, et mitte samu kive mitu korda proovida. Otsides käis ta mererannal päevi, nädalaid ja kuid. Selle ajaga oli ta visanud merre palju tuhandeid kive. See oli muutunud tema jaoks niisuguseks rutiiniks, et kui ta siis kord leidis otsitava kivi, mis kätte võttes oli soe, siis enne, kui ta reageerida jõudis, oli ta selle juba harjumusest merre visanud.
Nii võib meie elus olla ka ülestõusmispühaga. Enamik meist on elus näinud palju tuhandeid päevi. Ülestõusmispüha võib rutiinist tunduda lihtsalt üks päev teiste tuhandete kõrval, mille teiste omasuguste kõrvale heidame. Ometi on see kõige erilisem päev aastas. See peidab eneses sõnumit, mille mõistmine võib meie elu üle kullata. Me oleme taevase Kuninga lapsed ja pärijad, kellele kuulub kõik. Elu koos Jumalaga võib meile avada paradiisi väravad juba siin maa peal.
See on seotud äratundmisega, et Jeesus on kord esimesel Suurel Reedel ka minu päästnud ja lunastanud. Oma surmaga on ta ära võitnud ka minu surma ja oma ülestõusmisega on ta kinkinud ka mulle elu, mis on igavene. Sellest kuulutavad ka inglid ülestõusmispüha evangeeliumis.
Ülestõusmise hommik oli täis üllatusi. 1) Kivi ei olnud ukse ees; kivi oli haua ukse eest ära veeretatud, aga mitte Jeesuse väljatulemiseks, vaid Jeesuse hauale tulnud naiste sisseminemiseks. 2) Jeesust ei olnud hauas, 3) Jumal oli saatnud kaks inglit naistega kõnelema. Inglid tuletasid naistele meelde, mida Jeesus neile varem oli rääkinud. Inglid küsisid: “Miks otsivad naised Jeesust surnute hulgast, kui ta ise oli ometi rääkinud mitu korda oma ülestõusmisest kolmandal päeval?” Kes otsib Jeesust surnute hulgast, ei leia Teda. Leiab vaid see, kes otsib Jeesust elavate hulgast.
Ülestõusmist on raske uskuda senise kogemuse põhjal. Samal põhjusel ei usuta ka tänapäeval. Pigem on kummalisem see, et tänapäevalgi on inimesi, kes usuvad Jeesusesse. Sellise usu sündimiseks on vaja Jumala imet. Ja seda Ta teeb jätkuvalt.
Üks armas lugu räägib kahest veel sündimata kaksikust lapsest ema kõhus, kes arutlevad elu võimalikkuse üle pärast sündi. Üks usub, et on olemas ema ja tõeline elu, mis algab pärast sündi. Teine on skeptiline ja väidab, et kuna ta ei ole näinud ei ema ega midagi väljapool, siis ei ole seda olemas.
Keegi on öelnud: “Kui sinu religioon, mida sa usud ei ole tõde, siis loobu sellest. Kui sinu religioon on tõde, siis jaga seda!” Head uudised, rõõmusõnum ehk evangeelium on alati jagamiseks.
Lõpetuseks jagan ühe loo ühest väikesest tüdrukust, kes elas kalmistu kõrval. Aeg ajalt pidi ta pimedas minema läbi kalmistu kodu poole. Kui tema käest küsiti, et kas ta ka ei karda, ütles ta: „Oo ei, sest minu kodu on ju teisel pool.“ Kuhu oleme minemas meie? Kas võime kindlalt väita, et meie igavene taevane kodu on teisel pool hauda, nagu Jeesusel? Ülestõusmispüha kinnitab, et meil kõigil on lootust. Lootust igavesele elule, mis algab juba siin maa peal pühas ristimises ja igavesele õndsusele Jumala juures taevas.
Kristus ütleb Johannese Ilmutusraamatus: “Ma olin surnud ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed!” Aamen.
Urmas Karileet
Käsmu, Haljala ja Narva koguduste õpetaja
Lisa kommentaar