Ajalugu

Vainupeast on juttu olnud juba 1499. aastal kui Karula mõisale kuulunud rannavaldusest. Kirjasõnas on Vainupead esmakordselt mainitud aga 1583. aastal. Küla maad on aja jooksul kuulunud nii Karula mõisale kui ka teisel pool jõge Kandle mõisale. Vainupea jõgi saab alguse Haljala lähedalt ning jõe pikkuseks loetakse 23 km. Kunagi on jõest püütud haugi ja forelli, millest pidi jätkuma nii mõisa kui külaelanike enda tarbeks.

Vainupea on ajast aega olnud tuntud puhke- ja suvituskohana. 19. sajandil kui mõisnikud hakkasid enam lugu pidama suvitusmõnudest, kerkisid ka Vainupeale esimesed suvemajad. Külas oli suur suvituskoht mitmekümne suvilaga. Peale mõisnike suvitasid ja lõbutsesid külas ka mitmed Tartu ja Tallinna rikkamad ärimehed, eriti meeldis aga Vainupeal suvitada baltisakslastel. Suvitajate teenistuses olid pansionid, mis kandsid erinevaid nimesid nagu näiteks "Paradiis", "Eedeni aed" ja "Kiigemõis". "Behsede" pansionis võeti vastu sakslasi, Mathilde Wimberg`i pansionis said aga koha eestlased. Baltisakslaste suvitusmõnud Vainupeal lõpetas 1939. aasta kui II maailmasõda neid lahkuma sundis.

Vainupeal on teiste seas suvitanud kunstnikud Günter Reindorff ja Roman Nyman, helilooja Evald Aav, kirjanik Rudolf Sirge ning näitlejad Voldemar Alev, Linda Tubin, Oskar Põlla, Salme Reek, Lo Tui ja Oskar Seliaru. Samuti tuntud muusikategelased Laine Mets ja Virve Lippus, kitarrist Heiki Mätlik. Oma suvekodu rajas Vainupeale ka tunnustatud fotograaf Peeter Tooming.

Vainupeal on olnud kõrts, mis kuulus Karula mõisale. Praegusest sillast mere poole asus uhke puusild, mis valmis 1931. aastal. Enne kasutati jõe ületamiseks purret või sõideti Karula kaudu ringi. 1958. aastal püstitati Vainupea neemele ehk Saarukesele tuletorn (tulepaak).

Mere kaldal asub Kaarnakivi (kutsutakse ka Pruudikiviks, Armumiskiviks), mis on looduskaitse all. Kivi kõrguseks on märgitud 5,5 m ja ümbermõõduks 24,5 m. Lahemaa arvestus on kivi mõõtude järgi 16. kohal ning Eesti arvestuses 65. kohal. Muistendi järgi olevat see teravatipuline pooleks murdunud kivi Soomest jääga randa tulnud. Hommikul istunud kivil kaaren, millest ka Kaarnakivi nimi. Teine nimi tulnud sellest, et rannaneiud oodanud kivil istudes oma merelt tulevaid peigmehi.

2009. aastal toimusid Vainupea kabelis filmivõtted norrakate filmi "Kuradisaare kuningas" jaoks.