Vainupea kabel
NB! Põhjaliku ülevaate Vainupea kabeli kasutamise võimaluste kohta leiab SIIT! Palume esitatud informatsiooniga tutvuda, et lihtsustada kabeli broneeringu tegemise korral jooksvat suhtlust ja asjaajamist.
Vainupea küla üheks sümboliks on kabel. Vainupea
kabeli ajaloo kohta on täpsemalt kirjutanud Gustav Sandberg oma teoses
„Mineviku mälestusi Haljala kihelkonnast“. Seal on ta välja toonud, et Vainupea
abikiriku (kabeli) asutamise aeg on täpselt teadmata. Näiteks veel 1727. aastal
kindlat kabelihoonet Vainupeal veel ei olnud ning jumalateenistusi peeti lageda
taeva all. 1745. aasta visitatsiooni protokoll räägib aga juba Vainupea
kabelist, mis oli arvatavasti puukabel. Tegemist oli ühega Haljala neljast abikirikust. Vanasti
kuulus Haljala kihelkonda neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Vainupea ja
Pihlaspea.
1832. aastaks oli kabel sattunud lagunemisohtu ja
vajas suuremat remonti. Selleks paluti luba Eesti Evangeeliumi Luteriusu
Konsistooriumilt. 19. sajandi lõpus, kui vana
puukabel oli juba suures osas lagunenud, algatas Aaspere ja Sauste mõisnik,
Eestimaa rüütelkonna viimane peamees parun Eduard von Dellingshausen Vainupeale
uue paekivist pühakoja ehitust. Arhitekt Rudolf von Engelhardti projektjoonis
on pärit aastast 1887. Historitsistlikus laadis kirikumõõtu Vainupea Johannese kabelit
ehitati aastail 1888-1893. Kõige viletsamas seisukorras oli kabeli torn.
1888. aastal rajati puukabeli lääneküljele
massiivne kivist kuuetahuline torn ning aastatel 1891-1893 ehitati vana
pikihoone kohale paekivist äsjarajatud torni külge kõrgete ümarkaarakende ja
polügonaalse kooriosaga uus paekivist kabelihoone. Nii sai vanast puukabelist kahekordse
parandustöö läbi uus kivikabel. Stiilselt ja rikkalikult sisustatud jumalakoja
pühitsemispäevaks sai jaagupipäev 1893. aastal. Uues kabelis oli 100
istekohta, altaripilt merehädas Peetrusest ( pealkirjaga „Issand, aita meid,
meie läheme hukka“), nelja registriga orel, kaks kroonlühtrit, Poola hõbedast
armulauariistad ning purjeka mudel kapten Parnaulilt Eisma külast. Jumalateenistusi hakati Vainupea kabelis pidama neli
korda aastas.
1948. aastal
aga pühakoda suleti, misjärel kabelit rüüstati. 1980. aastate alguses jäid kabeliuksed lahti,
teenistusi ei peetud enam ammu. Keegi kabelist ei hoolinud. Kõik, mis oli
vähegi väärtuslik, varastati ära ning isegi kabeli uksed viidi minema. Kabel hakkas
lagunema. Tänu tolleaegsele Muinsuskaitse liikmele Kalju Langsepale, filmimees
Peeter Toomingale ja Teedevalitsuse juhatajale Valentin Transtokile päästeti
kaunis kabel ja selle taasavamine toimus 23. septembril 1989. aastal. Oma osa
andsid kabeli korrastamisse ka kohalikud ja kõik teised, kellele olid armsad
nii Vainupea kui ka kabel.
Kaotsi
läinud altarimaali asemele telliti annetajate kaasabil kabelile 2011. aastal unikaalne
sakraaltaies – Anu Raua gobeläänvaip “Armuaeg“. Vainupea kabeli altarigobelään
ongi Anu Raua sõnul pühendatud nii tema eakale emale, Valdur Liivile kui ka
kõigile teistele inimestele. “Et me oskaksime väärtustada iga hetke ja kohtumist,
oskaksime huvitavalt elada, et täita oma liivakella parima kraamiga,” mõtestas
tekstiilikunstnik lahti altarigobelääni tähendust. Anu Raud on eesti
tekstiilikunstnik, kes on loonud eesti etnograafilisele pärandile toetuvaid
põimtehnikas vaipu. Gobeläänist hakati üldse mõtlema seetõttu, et kunagi
kabelis olnud altarimaal oli teadmata kadunud, ka selle saatus pole teada.
“Proovisime kaua aega selle jälgi ajada. Aga ühel päeval sai selgeks, et kui
see altarimaal peakski kuskil alles olema, on seda võimatu kätte saada,” märkis
Valdur Liiv, kellel ei ole altarimaalist ka ühtegi pilti. Ta teab vaid seda, et
altarimaali autoriks polnud ükski kuulus autor. Vaiba valmimisega sai teoks Valdur Liivi unistus,
et kadunud altarimaali asemel oleks gobeläänvaip. Tornikell on norrakate Gunn
ja Arne Sandvigi kingitus. Vana oreli asemel on digiklaver ja ka altar on uus.
2012. aastal
juhtus ime ja aastakümnete eest varastatud, Saksa meistri Richteri maali järgi
valminud taies leiti Tallinnast Pelgulinnast ühe maja pööningult. Tallinna
Jaani kogudus lasi maali restaureerida Hilkka Hiiopil, kes on ka Kaarli kiriku
altarimaali pearestauraator, ja see on eksponeeritud Tallinna Jaani kirikus
lõunapoolsel seinal. Kohalik kogukond (Vihula valla külade arengukoja
eestvedamisel), kes oma kunagist altarimaali armsaks pidas, lasi sellest teha
fotokoopia. Vainupea
kabelis presenteeriti aastaid ka laevamudelit – kaljas – kingituseks kahe pere, Markini ja Vilu,
poolt. Viimane aga varastati 2016. aasta kevadel. Kabeli laest ripub Aadu
Luukase poolt kingitud lühter.
2009. aastal
toimusid Vainupea kabelis filmivõtted norrakate filmi "Kuradisaare
kuningas" jaoks. 2015. aasta sügisel toimusid
Vainupea kabelis põnevusseriaali "Kuum jälg" ühe episoodi filmimised. Eetrisse jõudis see 2016. aasta kevadel.
Dokumentaalse hõnguga põnevusseriaal „Kuum jälg“ taaslavastas tõestisündinud
mõrva-uurimised, mis on raputanud Eesti avalikkust ja muutnud Eesti
kriminalistika ajalugu! Erinevatel kümnenditel aset leidvad lood põhinesid
reaalsetel juurdlustoimikutel, tunnistajate ütlustel, kohtumaterjalidel ja
muudel dokumentaalsetel allikatel. Iga episood keskendus ühele loole, kõik need
on mingil moel märgilised ka Eesti kriminalistika ajaloos. Millise juhtumi
juures kasutati kurjategija tabamiseks esimest korda televisiooni abi?
Hüpnoosi? Elavat peibutist? Viimaste aastakümnete kuulsaimad roimajuhtumid on
kohtutoimikute põhjal telesarjaks kirjutanud Indrek Hargla. Tegelasi kehastasid
paljud tippnäitlejad, sh Rein Oja, Merle Palmiste, Pääru Oja jpt. Sarja
läbivaks jutustajaks on Martin Veinmann.
Täna
kannab pühakoja eest hoolt Vainupea küla selts, kes on kavandanud mitmeid kabeli remondi- ja
renoveerimistöid. 2014. ja 2015. aastal õnnestus külaseltsil juba ka esimesed
tööd teostada: sh parendati kabeli katust, vahetati välja torni luugid, värviti
kabeli läänepoolne sein ja akende seinad, korrastati kogu kabeli põrand ning
vahetati seejuures täies osas välja altari põrand. 2016. aasta suvel paigaldati kabeli uksele sepistatud lukustatav metallvärav. Töö teostas sepp Heigo Jelle. Kabelis korraldatakse täna nii kiriklikke talitusi kui ka kontserte ja
külaseltsi koosviibimisi. Jumalateenistusi
on Vainupea kabelis läbi viinud Avo Kiir, Tõnu Taremaa, Tarmo Linnas, Ahti
Bachblum, Tauno Toompuu, Urmas Karileet jt.
Video: Vainupea kabel 2004. aastal (ERR`i arhiiv)